Tujade istutamine krundil
Tuja on üks populaarsemaid dekoratiivseid okaspuid, mida võib kohata eramajade aedades, parkides ja haljastuses. Selle kaunis koonusjas või sfääriline võra ning sügavroheline värvus loovad maastikukujunduses hubase ja harmoonilise ilme. Tuja täidab mitte ainult esteetilist, vaid ka praktilist rolli: sellest moodustatakse elavaid hekke, see kaitseb tuult, tolmu ja tänavamüra eest ning aitab luua eraldatud puhkealasid krundil.
Tujade populaarsus aednike seas tuleneb nende vähenõudlikkusest ja universaalsusest. Need taluvad hästi pügamist, sobivad nii üksikistutusteks kui ka tihedate roheliste hekkide loomiseks. Erinevate sortide rohkus, mis erinevad võra kuju, kõrguse ja okaste värvi poolest, võimaldab valida ideaalse variandi iga krundi jaoks.
Tujade liigid ja sordid krundil
Tujasid on mitu põhilist liiki, millest igaühel on oma dekoratiivsed ja praktilised omadused.
Harilik elupuu (Thuja occidentalis) on kõige levinum liik haljastuses. Ta talub hästi külma, vormub kergesti pügamisega ja sobib tihedate hekkide loomiseks. Selle arvukad sordid erinevad võra kuju (kooniline, sambakujuline, sfääriline) ja okaste värvi poolest – sügavroheline kuni kuldne.
Hiigel-elupuu ehk laialehine tuja (Thuja plicata) on kõrgem ja lopsakam, pehmete ning läikivate tumeroheliste okastega. Sobib suurtele kruntidele, üksikistutusteks ja solitaaridena, kasvab kiiresti ja loob võimsaid rohelisi aktsente.
Muud liigid, nagu idatuja (Platycladus orientalis) ja korea tuja, on harvem levinud, kuid neid kasutatakse dekoratiivsetes kooslustes või kollektsioonides.
Elavate hekkide loomiseks valitakse sageli sordid Brabant ja Smaragd, mis kasvavad kiiresti ja taluvad pügamist. Üksikistutuste ja dekoratiivgruppide jaoks sobivad sordid Golden Globe, Danica ja Woodwardii, mis on kompaktsed, sfäärilise kujuga ja efektse okaste värvusega.
Kasvukoha valik ja pinnase ettevalmistus
Õige kasvukoha valik määrab tuja tervise ja dekoratiivsuse paljudeks aastateks. Parim on istutada tujad poolvarjulistesse või hajutatud valgusega kohtadesse: täisvarjus muutub taim hõredaks ja kaotab okaste värvi, avapäikese käes võivad aga talve-kevadise päikese tõttu tekkida põletused. Samuti on oluline kaitse külmade tuulte ja tuuletõmbuse eest.
Pinnas peab olema viljakas ja vett hästi läbilaskev. Raske savise pinnase puhul soovitatakse teha 10–20 cm drenaažikiht liivast või killustikust, et vältida vee seiskumist. Optimaalne niiskus on mõõdukas: tuja ei talu ei läbikuivamist ega liigniiskust.
Istutusauk valmistatakse ette eelnevalt: diameeter 20–30 cm suurem juurepallist, sügavus umbes 60–70 cm. Auk täidetakse aiamulla, komposti ja väikese liivakoguse seguga. Põhja pannakse drenaažikiht, seejärel on auk valmis istutamiseks.
Tujade istutamise reeglid
Parim aeg istutamiseks on kevad (aprill–mai) või varasügis (september–oktoober), kui temperatuur on mõõdukas, öökülma ohtu pole ning pinnas hoiab loomulikku niiskust. Kevadel jõuavad juured kohaneda enne suvist kuumust ja sügisel enne talvekülmi, mis tagab parema juurdumise.
Istutamise sammud:
- Kaevake istutusauk sügavusega umbes 60–70 cm ja laiusega 20–30 cm suurem juurepallist.
- Tehke augu põhja drenaažikiht (liiv või killustik), eriti raskel pinnasel.
- Asetage taim nii, et juurekael oleks maapinnaga ühel tasapinnal.
- Täitke auk viljaka mullaseguga, kergelt tihendage ja kastke põhjalikult.
Istutusskeemid:
| Istutustüüp | Vahe taimede vahel | Omadused |
|---|---|---|
| Tihe hekk | 0,5–0,7 m | Moodustab tiheda rohelise seina, vajab regulaarset pügamist |
| Vabakasvuline hekk | 0,8–1,2 m | Sobib looduslikuks kasvuks, minimaalne hooldus |
| Üksikpuud | 1,5–3 m | Võimaldab vabalt kujundada võra ja luua aiaruume |
Tujade hooldus pärast istutamist
Esimesel aastal vajavad tujad regulaarset hooldust, et kiiresti juurduda ja säilitada dekoratiivsus.
Kastmine ja multšimine: esimesel aastal kasta kord nädalas, kuumadel perioodidel sagedamini. Soovitav on multšida pinnas koore, saepuru või turbaga, mis hoiab niiskust ja kaitseb juuri kuumuse eest.
Väetamine ja haiguste ennetus: kevadel antakse kompleksväetisi okaspuudele, suvel võib kasutada orgaanilisi lahuseid. Seenhaiguste vältimiseks tehakse fungitsiidseid pritsimisi ja välditakse vee seiskumist juurte juures.
Võra kujundamine: varasuvel tehakse kerge pügamine, et säilitada võra kuju, ja hilissuvel eemaldatakse kuivanud või kahjustatud oksad. Regulaarne lõikus tagab tiheda ja korrektse heki.
Tujade hooldustabel:
| Hooldusetapp | Sagedus / periood | Omadused |
| Kastmine | 1 kord nädalas, suvel tihedamini | Vältida nii läbikuivamist kui ka vee seismist |
| Multšimine | Kevadel, uuendamine vastavalt vajadusele | Säilitab niiskuse, kaitseb juuri kuumuse eest |
| Väetamine | Kevadel ja suve keskel | Kompleksväetised okaspuudele või orgaanika |
| Kujundav lõikus | Suve alguses ja lõpus | Säilitab kuju, soodustab võra tihedust |
| Haiguste / kahjurite tõrje | Vajadusel | Fungitsiidsed ja insektitsiidsed tõrjed esimeste märkide ilmnemisel |
Levinud vead tujade istutamisel
Levinumad vead võivad põhjustada kasvu aeglustumist, okaste kolletumist ja isegi taime hukkumist. Liigne kastminepõhjustab juurte mädanemist, eriti raskel pinnasel, samas kui pinnase läbikuivamine kuivatab noored võrsed ja nõrgendab immuunsust. Liiga tihe istutamine takistab võra arengut ja õhuringlust, suurendades seenhaiguste riski. Drenaaži puudumine toob kaasa vee seismise ja juuremädaniku. Talvise päikese ja tuule eest kaitsmata jätminepõhjustab okaste põletusi ja kuivamist hilistalvel ja varakevadel. Probleemide vältimiseks järgige kastmis-, istutuskauguse-, drenaaži- ja talvekaitse soovitusi.
Tujad ühendavad ilu ja praktilisuse aias. Need loovad hubaseid rohelisi alasid, pakuvad loomulikku kaitset tuule ja tolmu eest ning aitavad kujundada elavaid hekke ja dekoratiivseid kooslusi. Õige istutuse ja vähese hoolduse korral rõõmustavad tujad silma aastaid, jäädes vastupidavateks ja efekseteks aiaehteks.