Rullmuru paigaldamine

Rullmuru paigaldamine Tallinnas ja teistes Eesti linnades on viis luua kiiresti ja ilma liigsete raskusteta ühtlane, tihe ja esteetiline murukate, mis näeb hoolitsetud ja lõpetatud välja juba esimesest päevast. Paigaldamiseks ei ole vaja keerukat tehnikat ning seda saavad teha nii professionaalid kui ka krundi omanikud ise, järgides põhireegleid. Mõne tunni jooksul pärast töö algust muutub krundi ilme täielikult: palja pinnase asemel tekib tiheda struktuuriga roheline pind, mis on valmis maastikulahenduste elluviimiseks.

See tehnoloogia võimaldab täielikult vältida seemnete pika idanemise etappi, vältida laikude, umbrohtude ja ebatasasuste tekkimist, mis on tavalised külvatud muru puhul. Lisaks annab rullmuru võimaluse täpselt kontrollida katte kvaliteeti, kuna murupind kasvatatakse spetsiaalsetes tingimustes. Siiski on see lahendus Eestis kallis ning seda valitakse sagedamini juhtudel, kui on tähtsad kiirus, välimus, etteaimatav tulemus ja minimaalne hooldusrisk esimestel kuudel.

Rullmuru vs külvatud muru

Valmimisaja erinevused

Külvatud muru vajab keskmiselt 6–12 nädalat, et moodustada tihe ja vastupidav kate, mis on valmis aktiivseks kasutamiseks. Selle aja jooksul võivad tekkida ebaühtlased tärkamised, umbrohud ja vajadus ülekülviks. Rullmuru seevastu annab kohese efekti: juba 1–2 päeva pärast on kogu ala kaetud muruga ning 2–3 nädala pärast on see valmis mõõdukaks koormuseks.

Hoolduse erinevused alguses

Külvatud muru puhul on esimesed nädalad kõige haavatavam periood. Tuleb hoida pidevat niiskust, kaitsta tärkavaid võrseid tallamise ja umbrohu eest. Isegi lühiajaline kuivamine võib noored võrsed hävitada ning tugev vihm ja tuul võivad seemned minema uhtuda ja jätta „tühjad“ kohad.

Rullmuru vajab samuti esimestel nädalatel kastmist, kuid tänu väljakujunenud juurestikule juurdub see kiiremini ja on vähem tundlik lühiajalistele niiskuse kõikumistele. Hooldus piirdub regulaarse kastmise, vajaduse korral rullimise ja juurdumise jälgimisega.

Hind

Rullmuru on kallim peamiselt seetõttu, et selle kasvatamiseks kasutatakse spetsiaalseid tingimusi: kvaliteetseid seemneid, regulaarset hooldust, kastmist, väetamist, masinaga niitmist ja muruplatsi lõikamist. Lisaks tuleb arvestada rullide transpordi, logistika keerukuse ja paigaldustöödega seotud tööjõukuludega.

Külvatud muru on odavam, kuna suurem osa töödest ja hooldusest jääb krundi omaniku kanda. Seemnete ja ettevalmistustööde maksumus on väiksem, kuid lõpptulemus sõltub suuresti kogemusest ja hoolduses järjepidevusest.

Millal on rullmuru õigustatud

Olukorrad, kus kiirus on oluline

Rullmuru on asendamatu, kui on vaja kiiresti anda territooriumile lõpetatud ilme. See on aktuaalne erapidude puhul, näiteks pulmad või juubelid, mida peetakse vabas õhus. Mõne tunniga muutub krunt ühtlaseks roheliseks platsiks, mis on valmis külaliste vastuvõtuks.

Ärisektoris on kiirus eriti hinnatud ehitusobjektide kasutuselevõtul. Uusarendused, büroohooned või kaubanduskeskused saavad enne avamist valmis haljastuse, mis parandab visuaalset muljet ja suurendab projekti väärtust.

Kinnisvara müügil on hoolitsetud krunt oluline tegur, mis mõjutab ostja otsust. Rullmuru võimaldab luua atraktiivse esmamulje ilma kasvuperioodi ootamata.

Kõrge läbitavusega kohad

Seal, kus plaanitakse intensiivset kasutust, tagab rullmuru vastupidava ja tugevdatud katte esimesest päevast. Selle juurestik on juba välja kujunenud, mis vähendab mätaste kahjustamise riski.

Krundid, kus seemnete idanemine on probleemne

Kõik mullad ja tingimused ei sobi muru edukaks külvamiseks. Rasketel savistel või vastupidi, liigselt liivastel muldadel võivad seemned halvasti idaneda ning tärganud taimed kiiresti hukkuda. Sellistel juhtudel on rullmuru tõhus lahendus, kuna selle juurestik kohaneb keeruliste tingimustega kiiremini.

Probleemiks võivad olla ka varjulised alad, kus päikesevalgust ei jätku ühtlaseks kasvuks. Külvatud muru on seal sageli hõre ja välimuselt ebaühtlane, samas kui rullmuru annab kohe tiheda kihi.

Lisaks raskendab erosioonile või tuulele avatud kruntidel seemnete mullas püsimist. Rullmuru lahendab selle probleemi: mätas kinnitub pinnale ja takistab külvimaterjali äravoolu või ärakandumist.

Krundi ettevalmistamine

Mulla ja reljeefi analüüs

Täielik ettevalmistus algab diagnoosist. Allpool on kontrollnimekiri just rullmuru jaoks.

Mulla analüüs

Reljeefi analüüs

Tasandamine, drenaaž, viljaka kihi lisamine

Etapp 1. Aluse tasandamine
Eemaldada vana mätas/umbrohud, puhastada praht. Moodustada projektikõrgused kaldega 1–2% hoonetest ja teedest eemale. Lõigata maha suuremad ebatasasused, täita madalamad kohad. Alus tihendada (70–90 kg vibroplaat eramajade puhul), saavutades ühtlase tiheduse; kontroll — jalajälg on madal, labidas läheb sisse mõõduka jõuga. Lõplik kontroll 2–3 m lati abil: tasasus ±1 cm 2 m kohta.

Etapp 2. Drenaaž
Alustada pinnadrenaažist: moodustada kalle ja vee kogumiskohad. Savi korral/kõrge grundvee puhul rajada „Prantsuse” drenaaž: 30–40 cm sügavused kraavid geotekstiiliga, killustik 16–32 mm ja perforeeritud toru, äravool sadeveesüsteemi või kraavi. Väiksematel aladel piisab renni paigaldamisest kõvakatte serva. Nõlvadel kasutada erosioonivastast geotekstiili/biomatte mätta all, kinnitada vaiadega.

Etapp 3. Viljaka kihi lisamine
Lisada viljakas muld 8–12 cm (spordi/intensiivkasutusega aladel kuni 15 cm). Koostis: savi+liiv (fr. 0–2 mm) suhtega umbes 70/30, lisada küpset komposti 10–20 l/m². pH seadistada 6,0–7,0. Siluda rehaga, kasta kuni kerge vajumiseni, seejärel rullida 50–80 kg rulliga. Pärast vajumist lisada õhuke tasanduskiht (2–3 cm) ja uuesti rullida — alus peab olema kõva, kuid mitte „kivine“.

Eesti muldade eripärade arvestamine

Liivased ja liivsavised (sageli rannikualad)

• Omadused: vett läbilaskvad, huumusevaesed, kuivavad kiiresti, pH sageli neutraalne.
• Riskid: mätta kuumenemine ja kuivamine tuules, rull vajub sisse, ebastabiilne tihedus.
• Lahendus: suurendada savi osakaalu viljakas kihis (50–60%-ni), lisada komposti 20 l/m², multšida õhukese liiva-kompostikihiga pärast paigaldust, kontrollida kastmist lühikeste tsüklitega.

Savilised ja rasked savimullad (levinud keskosas)

• Omadused: hoiavad vett, kipuvad tihenema, soojenevad kevadel aeglaselt.
• Riskid: vee seiskumine, juurte lämbumine, „lained“ mättal pärast vihma.
• Lahendus: kohustuslik drenaaž, kobestamine liivaga (25–35% mahu järgi ülemises 15 cm kihis), 1,5–2% kalle, aluse õhutamine, vältida tööd märja „plastiliinse” mullaga.

Turba- ja liigniisked madalikud

• Omadused: kõrge happesus, vetruv, kuivades palju vajub.
• Riskid: mätta vajumine, ebastabiilne kõrgus, sambla ja tarnade levik.
• Lahendus: geotekstiilist eralduskiht, mineraalne täide (liiv/savi), lupjamine kuni pH≈6,5, kuivenduskraavid/torud, lõplik viljakas kiht vähemalt 12–15 cm.

Kivised/moreenpinnased

• Omadused: killustik ja rändrahnud ülemises kihis, kohati õhuke viljakas kiht.
• Riskid: mätta lõikamine rullimisel, künkad ja lohud.
• Lahendus: ülemise 10–15 cm sõelumine, peenema liiva ja savi lisamine, suurte kivide eemaldamine.

Karbonaatsed (lubjarikkad) mullad, kohati paekivipinnased

• Omadused: pH neutraalne–aluseline, raua ja mangaani vähene kättesaadavus.
• Riskid: muru kloroos, nõrk juurdumine kaltsiumi liia korral.
• Lahendus: vältida liigset lupjamist, kasutada mikroelementidega kompleksväetisi (Fe, Mn), lisada mõõdukalt happelist turbokomposti, hoida pH umbes 6,5–7,0 viljakas kihis.

Rullmuru paigaldamine

See osa on praktiline töökaart: mida ette valmistada, kuidas samm-sammult tegutseda ja milliseid parameetreid kontrollida, et mätas jääks tihedalt, ilma vuukide ja „laineteta“.

Tingimused ja tolerantsid enne tööde algust

• Alus: tasane tolerantsiga ±1 cm 2 m kohta, tihendatud, vesi ei tohi pärast kastmist/vihma 30–60 minutit lompidena seista.
• Ilm: optimaalne +10…+22 °C, mõõdukas tuul. Üle +25 °C töötada lühikeste lõikude kaupa ja kohe kasta. Külma või külmunud pinnase korral mitte paigaldada.
• Kastmine: süsteem kontrollitud enne paigaldust, kastmine peab katma kogu ala ilma „pimedate tsoonideta“. Vee surve peab olema piisav 15–20 l/m² ühtlaseks niisutamiseks.
• Logistika: alused rullidega asetada varju, võimalikult lähedale tööpiirkonnale. Tarne tee peab olema ilma järskude pöörete ja kõrguste vahedeta.

Rullide õige ladustamine

Eesmärk — vältida mätta ülekuumenemist ja kuivamist enne lahtirullimist.

• Aeg: kevad/sügis — paigaldada 12–24 tunni jooksul alates tarnest; suvel +22…+28 °C juures — 6–12 tunni jooksul; üle +28 °C — kohe jaotada väiksemates kogustes.
• Koht: vari ja ventilatsioon. Mitte katta kilega. Võib kasutada kerget varju presendi/geotekstiiliga, jättes õhuvahed.
• Virn: alusel, mitte üle 2 kihi käsirullide puhul. Laduda vaheldumisi, et vältida survetäppe.
• Niiskus: mitte kasta rulle pealt — see tõstab temperatuuri. Niisutada alus, mitte rullitud mätast.
• Kandmine: kahe inimesega, ilma viskamata. Mitte veeretada rulli killustikul ega kruusal.

Lahtirullimise protsess

Tööriistad ja lõikamine

• Konksuga tera või segmentnoaga nuga; varuterad.
• Põlvekaitsmed/laudised liikumiseks, et vältida lohke.
• Nöör/juhtliin esimese rea jaoks, mõõdulint, marker.
• Vuugisegu: liiv 0–2 mm + savi (1:1) sõelutud.

Samm-sammult

1. Aluse eelniisutus. 30–60 minutit enne alustamist — kerge kastmine kuni niiske, kuid mitte porine.
2. Stardiserva valik. Pikk sirge piir (bordüür, tee, fassaad). Nõlvadel alustada alt üles, rullid paigaldada ristikallakujoonega ja kinnitada vaiade/klambritega.
3. Esimene rida. Rullida mööda juhtliini, ilma pingutamata. Muru serv peab olema 5–10 mm allpool kõvakatet, et vesi ja praht ei valguks plaadile.
4. Vuugid ilma vahedeta. Servad tuua kokku „õhus kattudes“, seejärel lõigata ja liita tihedalt. Vuugi laius 0–2 mm. Kõrvalekalded keelatud.
5. Vuukide nihutamine. Järgmine rida nihutada „tellisseina“ põhimõttel vähemalt 30–50 cm, vältimaks riste.
6. Ilma „lapitamiseta“. Alla 30 cm tükke kasutada ainult servades ja vähese koormusega kohtades. Nähtavatel aladel kasutada terveid rulle.
7. Kumerad alad. Lõigata ainult kuival pinnal, pehme kaldlõige, ilma sakideta. Väiksemad lõiked teha mitme lühikese lõikena, mitte ühe pikana.
8. Pinna kaitse. Liikuda laudistel, et vältida lohke. Mätast ei tohi venitada — see põhjustab pärast kokkutõmbumisel vuukide avanemist.
9. Vuukide täitmine. Kitsad (kuni 3 mm) vuugid täita õhukese kihi segu, õrnalt harjaga sisse hõõruda. Mitte katta muru mullaga.
10. Kinnitamine nõlvadel/servades. Biovaiad/klambrid iga 30–50 cm; vuugid — iga 20–30 cm.

Rullimine, kastmine ja servade lõikamine

Rullimine

• Kohe pärast paigaldust: rull 50–80 kg (veebarrel lubatud). Esimene läbimine: piki ridu, teine: risti. Eesmärk — juurte kontakt alusega ilma mahla väljapressimiseta.
• Korrektsioon: pärast esimest läbimist nähtavad „mullid“ ja mikrolained — tõsta serv, lisada õhuke segu kiht ja rullida uuesti.
• Kordus: 24–48 tunni pärast, kui alus on pärast esimest kastmist vajunud — kerge kordusrullimine ühes suunas.

Kastmine

• Esimene kastmine kohe pärast rullimist: 15–25 l/m², et niisutada 10–12 cm profiili. Kontroll — kruvikeeraja/vai siseneb kergelt kuni 12 cm, muld niiske, kuid mitte porine.
• Esimese nädala režiim: hoida ühtlast mõõdukat niiskust — 2–3 lühikest kastmist päevas tuule/kuumaga, 1–2 mõõduka ilmaga. Eesmärk — vältida servade ja vuukide kuivamist.
• Teine–kolmas nädal: harvem, kuid sügavam. Üks kord päevas või üle päeva, sõltuvalt ilmast, jälgida mätta seisundit.
• Vead: liigne kastmine = juurte lahtitõmbumine ja haigused. Kastmine peab tagama vee imbumise alusesse.

Servade lõikamine

• Lõigata ainult pärast esimest kastmist ja rullimist — serv muutub tihedaks ja ühtlaseks.
• Kõvakatete ääres jätta 5–10 mm mikropilu, serv kinnitada plast- või metallserva või klambritega (eriti kumeratel kohtadel).
• Väikesed „keelekesed“ ja saarekesed parem eemaldada kui „lapitada“.

Tööriistade ja tarvikute tabel

Kvaliteedikontroll (vastuvõtukontrollnimekiri)

1. Vuugid ei ole nähtavad 3–4 m kauguselt, vahed ≤3 mm, ristvuuke pole.
2. Pind tasane, ilma „lainete“ ja küngasteta. Vuugivahed ≤5 mm.
3. Serv 5–10 mm allpool kõvakatet, vesi voolab murult drenaaži/rennidesse.
4. Mätas kontaktis tihedalt alusega (pärast rullimist ei ole jala all õhu krõbinat).
5. Esimene kastmine tehtud 10–12 cm sügavuseni; niiskus ühtlane, lompe pole.
6. Nõlvadel — kinnitus iga 30–50 cm, vuugid fikseeritud.
7. Pritsijad töötavad, katavad ala ühtlaselt, ei ole takistatud.

Hooldus esimestel nädalatel

Kastmisrežiim

Esimese 10–14 päeva jooksul pärast rullmuru paigaldamist on vaja hoida ühtlast niiskust 10–12 cm sügavuseni. Optimaalne on kasta 2–3 korda päevas lühikeste tsüklitena kuuma ja tuulise ilmaga ning 1–2 korda jahedama ilmaga. Oluline on vältida vuukide ja servade kuivamist. Kastmine peab toimuma peene pihustiga, et mitte uhtuda mulda mätta alt.

Alates teisest–kolmandast nädalast, kui juurestik hakkab aktiivselt mulda tungima, vähendatakse kastmissagedust ühe korrani päevas või üle päeva, suurendades samal ajal niisutuse sügavust. Eesmärk on stimuleerida juuri kasvama sügavamale, mitte jääma pinnakihti.

Koormuse piirangud

Esimesed 2–3 nädalat ei tohi murule anda aktiivset koormust: välistatud on mängud, sportlikud treeningud, raske mööbli ja seadmete paigaldus. Lubatud on ettevaatlik liikumine laudistel hoolduse ja kastmise ajal. Sel perioodil ei ole juured veel kinnitunud ning igasugune mätta nihkumine võib põhjustada vuukide ja ebatasasuste teket.

Kolme nädala möödudes on lubatud kerge jalaliiklus, kuid täielik kasutus (spordimängud, üritused) on parem jätta 5–6 nädalani, et juurestik saaks täielikult kinnituda ja koormust taluda.

Väetamine kiireks juurdumiseks

Kiirema juurdumise ja mätta tugevdamise jaoks kasutatakse stardiväetisi, mis sisaldavad rohkem fosforit ja mõõdukalt lämmastikku. Fosfor soodustab juurestiku arengut, lämmastik toetab rohelise massi kasvu ilma liigselt venitamata.

Soovitatav on kasutada vees lahustuvaid kompleksväetisi suhtega NPK umbes 10:20:10 või spetsiaalseid “juurdumiseks” mõeldud segusid mikroelementidega (Fe, Mn, Zn). Esimene väetamine tehakse 5–7 päeva pärast paigaldust, kui mätas on kergelt alusega haakunud, järgnevad iga 10–14 päeva tagant esimese kuu jooksul.

Väetist antakse hommikul või õhtul niiskele murule, pärast mida kastetakse ala lisaks, et loputada jäägid lehtedelt ja vältida kõrvetusi.

Hooajalised eripärad Eestis

Kevadine paigaldus

Plussid:

• Optimaalsed tingimused juurdumiseks: muld soe, õhutemperatuur mõõdukas.
• Vähem niiskuse aurustumist, väiksem kuivamise oht.
• Muru jõuab enne suvist aktiivset kasutust hästi juurduda.

Miinused:

• Kevade alguses võimalikud öökülmad aeglustavad juurdumist.
• Kevadised vihmad võivad mulda liigselt niisutada ja põhjustada vee seisu.

Suvine paigaldus

Plussid:

• Kiire kasv regulaarse kastmise korral.
• Võimalus ala koheselt haljastada üritusteks või puhkuseks.

Miinused:

• Kõrged temperatuurid ja suur aurumine nõuavad sagedast kastmist (2–3 korda päevas).
• Rullide ülekuumenemise oht ladustamisel ja transpordil.

Sügisene paigaldus

Plussid:

• Pehme kliima, stabiilne niiskus, vähem aurustumist.
• Vähem umbrohtusid juurdumise ajal.

Miinused:

• Paigaldus peab lõppema 4–6 nädalat enne püsivaid külmasid.
• Hilise paigalduse korral on oht, et muru ei juurdu piisavalt enne talve.

Rannikualad ja tuule mõju

Eesti rannikualasid (Tallinn, Pärnu, Haapsalu jt) iseloomustavad kõrgem õhuniiskus, sagedased tugevad tuuled ja temperatuurikõikumised. Tuul suurendab niiskuse aurustumist ja võib kuivatada muru servi, eriti avatud kohtades. Seetõttu on nendes piirkondades vajalik:

• Tugevam kastmiskontroll, eriti esimestel 2–3 nädalal.
• Servade rullimine ja kinnitamine vaiadega tuulistes kohtades.
• Võimalusel ajutiste tuuletõkete kasutamine.